Kaitsmaks end varguste eest saab ise väga palju ära teha

Tänavu esimesest maist kuni novembri lõpuni viivad noorsoopolitseinik Maige Ojavee eestvedamisel Ida-Harju politseijaoskonna noorsoo- ja piirkonnapolitseinikud Ida-Harjumaa erinevates piirkondades läbi projekti „Uksed lukku“. Projekti eesmärk on juhtida inimeste tähelepanu sellele, kuidas on ise lihtsate vahenditega võimalik varavastaseid süütegusid ära hoida. Projekti käigus pannakse uste lukustamist meelde tuletavad kleebised elumajade välisustele ning noorsoo- ja piirkonnapolitseinikud viivad läbi loenguid sellest, kuidas kaitsta oma vara.

Märkimisväärne osa vargustest pannakse toime kasutades ära inimeste lohakust, hoolimatust ja tähelepanematust oma vara hoidmisel. Näiteks jäetakse kortermajade välisuksed või keldriuksed lukustamata ja see võimaldab vähese vaevaga varastada koridoris hoitavaid jalgrattaid või muud vara. On olnud ka juhtumeid, kui lukustamata korteriuksest sisenedes on esikust varastatud käekott, rahakott või muu väärtuslik samal ajal, kui inimesed on ise kodus ja toimetavad teises toas. Mitmed vargused korteritest on toime pandud kannatanule tuttava isiku poolt kannatanul külas olles.

Maapiirkondades on inimesed tihti liiga julged ja usaldavad, kuna varguseid tuleb ette harva ja ümbruskond tundub turvaline. Jalgrattad jäetakse tihti majade ette või aia taha lukustamata seisma, autode uksed jäetakse lukustamata ja vahel võtmedki ette, välisuksed ja väravad jäetakse lühemaks ajaks kodunt lahkudes lukustamata, arvates, et kes siia ikka tuleb. Tegelikult on vaiksetes maapiirkondades olnud arvukalt varguseid, mis on toime pandud kaugematest piirkondadest tulnud võõraste poolt. Varastatud on just kergesti kättesaadavat ja valveta jäetud vara. Mitmed vargused on toime pandud koolides kooliõpilastelt lukustamata riietusruumidest. Suurt osa eelpool kirjeldatud vargustest oleks saanud kerge vaevaga ära hoida, lukustades alati uksed ja mitte jättes väärtuslikku vara järelevalveta.

Lisaks oma varale on tähtis märgata ka enda ümber toimuvat, näiteks veenduda, et kortermaja välisuksest sisenedes ei tule teiega kaasa kedagi võõrast, kellel sinna asja ei ole, pöörata tähelepanu piirkonnas võõrale autole või võõrastele isikutele ja tunda huvi, mida võõrad otsivad ja kelle juurde lähevad. Vargad otsivad tihti võimalikku vargusobjekti  autoga aeglaselt küla vahel sõites ja ringi vaadates, elumajade juurde sõites ja kohalike elanikega suheldes, kasutades erinevaid legende enda kohta. Näiteks räägivad nad, et otsivad talu või inimest, keda selles külas ei ole, pakuvad midagi müüa, küsivad teed vms. Märgates selliselt käituvaid võõraid isikuid, tuleks kindlasti üles kirjutada või meelde jätta nende auto registreerimisnumber. Võõrastelt võiks viisakalt küsida, kas nad otsivad kedagi, kas neid saab ehk kuidagi aidata. Erilist tähelepanu tuleks pöörata öisel ajal mõne maja juures või talu teeotsas seisvale või kõrvalisel külateel liikuvale kaubikule. Samas ei tohi unustada, et vargad tegutsevad edukalt ka päevavalguses, arvestades, et suurem osa inimesi on päeval tööl ning kohalikud inimesed ei oska päevasel ajal midagi kahtlustada.

Märgates kahtlast tegevust, isikuid või autot, tuleks koheselt valida telefonil politsei lühinumber 110 ja anda oma tähelepanekust teada. Politsei on tänulik iga info eest, ka sel juhul, kui öine kahtlane kaubik osutub hiljem hoopis naabrimehe uueks sõiduvahendiks. Seetõttu ei tasu numbrile 110 helistamist karta või mõelda, et see teeb kellelegi tüli. Iga infokild võib osutuda politseile vajalikuks. Politsei ei suuda olla alati varguse ajal sündmuskohal, seetõttu on varguste avastamiseks väga oluline just politsei koostöö kogukonnaga. Ka lastele tuleks kindlasti selgitada, et nad mänguhoos ei jätaks uksi lahti ega oma jalgrattaid järelevalveta vedelema. Projekti „Uksed lukku“ raames on erilist tähelepanu pööratud just eakamatele kogukonnaliikmetele ja nende teavitamisele. Eakad on päevasel ajal peamiselt kodus ning näevad teiste inimeste tegemisi ja liikumisi, seetõttu on nad politseile väärtuslikud infoallikad.

Kui vargus on juba toime pandud, tuleks sellest kindlasti politseid teavitada. Kui inimesed nende suhtes toime pandud vargustest ei teata, ei saa ka politsei teada, et näiteks teatud piirkonnas on teatud liiki vargused kujunenud probleemiks. Kui politsei probleemist midagi ei tea, ei saa ta ka selle lahendamiseks midagi ette võtta, näiteks lülitada probleemne piirkond kõikide patrullide marsruutidesse. Kui varguse ohvriks langenu arvab, et vargus on tühine ning politseipoolne menetlus on talle tülikas, võib politseid juhtunust lihtsalt teavitada numbrile 110 helistades. Kui kannatanu menetluse alustamist ei soovi, registreerib politsei juhtumi politsei ühtses infosüsteemis infona. Võib juhtuda, et mõne teise süüteomenetluse raames tehakse ka selle varguse toimepanija kindlaks ning sellisel juhul on võimalik hiljem alati menetlust alustada.

Ärgem tehkem varastele nende tegevust ise liiga lihtsaks. Hoolige nii enda kui naabrite varast, lukustage uksed, ärge jätke väärtuslikke esemeid järelevalveta, märgake enda ümber toimuvat ja teavitage kahtlasest tegevusest politseid.

Kaisa Kajo

Kuusalu valla piirkonnapolitseinik