Elaniku mure ja vastus #1

Päevalille tänaval käis torude paigaldamine peaaegu terve eelmise suve, kümneid kordi kaevati jälle paigaldatud torud üles kuna ilmselt läks iga kord midagi valesti. Olime väga kannatlikud ja ei kaevanud kordagi, hoolimata sellest et oli arusaadav, et ilmselt ei sattunud meie tänavale just kõige asjalikum brigaad kui nii kümneid kordi juba tehtud töö üle pidi tegema.

Nüüd aga hakkab kannatus katkema. Päevalille tee aia tagant jookseb drenaažitoru, mis on ilusti ja kiiresti alati kevadise lumesulamise- ja vihmavee ära juhtinud kruntidelt ja meil ei ole mingeid probleeme esinenud. Kuni ehitajad eelmisel suvel lasid selle toru liiva täis (juhtisid kaevamisel tekkinud vee-liivasegu lihtsalt sinna (meil on naabriga spetsiaalselt ehitatud luuk, et seda toru vajadusel puhastada, kuid siiani pole seda palju vajagi olnud kuna vesi on ilusti ära voolanud), nüüd on aga toru nii täis, et ei saa enam oma trossi-süsteemiga seda puhastada. Esimene probleem ilmnes juba eelmisel suvel kui väga suure vihmasajuga oli esimest korda ajaloo jooksul meil muru peal vesi mis tükk aega ära ei vajunud (ja meil ei ole väga madal krunt). Sel kevadel tuleb mul osal aiast muru taastada kuna maa oli lihtsalt nii märg, et koer on selle mudamülkaks muutnud. Mul on kõik need 18 aastat, mis ma siin elanud olen, olnud suur koer, kuid esimest korda ja ilmseltgelt selle umbes drenaažitoru pärast, on muru aia äärest täiesti hävinenud. Ka nüüd, peale igat vihmasadu, maa lirtsub ja ei ole varem sellist asja meil olnud.

Ise ma ehitajate peale kaevama ikka veel ei hakanud kuigi masendus oli suur kevade saabudes, tänava inimesed jõudsid minust ette ja mingi härra käis ka kohapeal. Tervel tänaval oli inimestel sama mure, vesi lihtsalt ei vaju ära. Rääkisin siis härrale kuidas see toru on nüüd liiva täis ja vesi ei saagi kuskile ära voolata. Ise arvasin, et peaks äkki survepesuga laskma selle toru uuesti puhtaks, härra tundus minuga nõus olevat… Aga peale seda päeva (arvan et sellest on nüüd 2 nädalat ehk) pole keegi siin midagi teinud. Ka kraav kuhu see toru siis suundub, on rikutud. Kraav oli enne piisava sügavusega, aga sinna tõsteti ehituse käigus liiv ja pärast paigaldamise lõpetamist tehti suure kopaga (sellise kumera kopaga) oma-arust kraav tagasi, aga oluliselt kõrgemalt kaevati ja ka see drenaažitoru ots on nüüd 95% liiva sees. Liiv vajus loomulikult vihmade käigus samuti kraavipervedelt tagasi kraavi. Ei näe suurt mõtet ka ise kaevata ja süvendada seda kraavi, sest liiva tuleb ju jälle uuesti peale… Noh ja selle umbes drenaažitoru puhastamisega niikuinii oma jõududega hakkama ei saa enam…

Teine mure veel.

Tänava alguses ( Päevalille ja Õunapuu tänava ristis, Altmetsa poole suunduval poolel) jookseb üle tänava kraave ühendav toru, aga ehitustööde käigus on tee servad ära kadunud (kraavi vajunud), lisaks on tee alguses sügav auk ja ka kõige vilunumal autojuhil on suht keeruline tänavale keerata ilma kaasneva hirmuta, et ratas võib kraavi vajuda. Väga palume tee taastada toru laiuses ja ka see toru puhastada.

Usun, et suur osa Muuga inimestest on väga mõistvad ning kannatlikud ja kanalisatsiooni saamine on meile suur rõõm ja kergendus, kuid kui selle tõttu hävivad aiad ja teede olukorra tõttu lagunevad autod, siis asendub rõõm uute muredega… Peale kanalisatsioonitööde lõppu tuleb küll mingi kraavide taastamise-puhastamise projekt teha, sest aiad muidu lihtsalt upuvad siin peale igat vihmasadu.

Kõike head soovides,

Urme

VASTUS

Töövõtja kohustus on puhastada kraavid ja torustikud ehitusaegsest liivast.

Ma saan aru, et peame ehitajaga kraavinõlvade kindlustamise läbi rääkima.

Selle kohta on olemas lepingus joonis A. Sellest tuleb ka lähtuda. Sellel on selgelt välja toodud haljastuskihi paksused ja nõuded.

Kõik kraavinõlvad ja -põhjad mis on lõhutud (kuna ei kasutatud settekaste) tuleb taastada mätastusega ja puittikkudega.

Kuna Töövõtja tegeles lepingu reeglistiku järgi liigkaevamisega ja lõhutud kraavide maht on ebamõistlikult suur siis tuleb Töövõtjal saada linnaga kokkuleppele.

Ei ole reaalne kaevata eelnevalt toiminud kraavid pealt kaks korda laiemaks nii, et projekteeritud kaevud jäävad kraavi.

Seni eeldan, et kraavid on taastatud mätastusega.

Kindlasti ei ole minu huvides hakata iga nädal kinnivajunud kraavide probleeme lahendamas käia.

Lisan ka väljavõtte lepingust (punkt 8.12.7)

8.12.7   Haljastuse taastamine

Enne kaevetöid eemaldatud kasvupinnas tuleb laotada haljastatavale alale ning külvata peale Inseneri poolt heakskiidetud muruseeme (külvinorm 20…30 g/m²) või paigaldada mätastus. Paigaldatava kasvupinnase minimaalne paksus pärast mururulliga tihendamist on 10 cm, vajadusel tuleb kasvupinnast juurde vedada. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms suurusega üle 20 mm. Pärast tihenemist peab taastatud ala jääma ümbritseva maapinnaga ühele tasemele.

Haljastatud pindade taastamise juurde kuulub ka kastmine, mis puudutab nii ajutiste kui korraliste töödega hõlmatavat kasvupinnast, samuti kõikide kuivanud või kahjustatud muruosade asendamist, kui see on tööde üleandmiseks vajalik. Esimese muru niitmise teeb Töövõtja.

Kaevuluugid ja kaped tuleb haljasalal paigaldada ümbritsevast maapinnast 5 cm kõrgemale. Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest ja kapedest eemale kaldega 1:20, et tagada haljasala niidetavus ning et oleks välditud pinnavee sissevool kaevudesse.

Haljastuse taastamise maksumuse hindamisel tuleb arvestada Maardu linna haljastuse taastamistasu eeskirjaga.

Lugupidamisega

Virgo Savila

Infragate Eesti AS

fail:[download id=”16″]