Author: Raido


MUUGA JAANITULI 2012

Elaniku mure ja vastus #1

Päevalille tänaval käis torude paigaldamine peaaegu terve eelmise suve, kümneid kordi kaevati jälle paigaldatud torud üles kuna ilmselt läks iga kord midagi valesti. Olime väga kannatlikud ja ei kaevanud kordagi, hoolimata sellest et oli arusaadav, et ilmselt ei sattunud meie tänavale just kõige asjalikum brigaad kui nii kümneid kordi juba tehtud töö üle pidi tegema.

Nüüd aga hakkab kannatus katkema. Päevalille tee aia tagant jookseb drenaažitoru, mis on ilusti ja kiiresti alati kevadise lumesulamise- ja vihmavee ära juhtinud kruntidelt ja meil ei ole mingeid probleeme esinenud. Kuni ehitajad eelmisel suvel lasid selle toru liiva täis (juhtisid kaevamisel tekkinud vee-liivasegu lihtsalt sinna (meil on naabriga spetsiaalselt ehitatud luuk, et seda toru vajadusel puhastada, kuid siiani pole seda palju vajagi olnud kuna vesi on ilusti ära voolanud), nüüd on aga toru nii täis, et ei saa enam oma trossi-süsteemiga seda puhastada. Esimene probleem ilmnes juba eelmisel suvel kui väga suure vihmasajuga oli esimest korda ajaloo jooksul meil muru peal vesi mis tükk aega ära ei vajunud (ja meil ei ole väga madal krunt). Sel kevadel tuleb mul osal aiast muru taastada kuna maa oli lihtsalt nii märg, et koer on selle mudamülkaks muutnud. Mul on kõik need 18 aastat, mis ma siin elanud olen, olnud suur koer, kuid esimest korda ja ilmseltgelt selle umbes drenaažitoru pärast, on muru aia äärest täiesti hävinenud. Ka nüüd, peale igat vihmasadu, maa lirtsub ja ei ole varem sellist asja meil olnud.

 

Ise ma ehitajate peale kaevama ikka veel ei hakanud kuigi masendus oli suur kevade saabudes, tänava inimesed jõudsid minust ette ja mingi härra käis ka kohapeal. Tervel tänaval oli inimestel sama mure, vesi lihtsalt ei vaju ära. Rääkisin siis härrale kuidas see toru on nüüd liiva täis ja vesi ei saagi kuskile ära voolata. Ise arvasin, et peaks äkki survepesuga laskma selle toru uuesti puhtaks, härra tundus minuga nõus olevat… Aga peale seda päeva (arvan et sellest on nüüd 2 nädalat ehk) pole keegi siin midagi teinud. Ka kraav kuhu see toru siis suundub, on rikutud. Kraav oli enne piisava sügavusega, aga sinna tõsteti ehituse käigus liiv ja pärast paigaldamise lõpetamist tehti suure kopaga (sellise kumera kopaga) oma-arust kraav tagasi, aga oluliselt kõrgemalt kaevati ja ka see drenaažitoru ots on nüüd 95% liiva sees. Liiv vajus loomulikult vihmade käigus samuti kraavipervedelt tagasi kraavi. Ei näe suurt mõtet ka ise kaevata ja süvendada seda kraavi, sest liiva tuleb ju jälle uuesti peale… Noh ja selle umbes drenaažitoru puhastamisega niikuinii oma jõududega hakkama ei saa enam…

 

Teine mure veel.

Tänava alguses ( Päevalille ja Õunapuu tänava ristis, Altmetsa poole suunduval poolel) jookseb üle tänava kraave ühendav toru, aga ehitustööde käigus on tee servad ära kadunud (kraavi vajunud), lisaks on tee alguses sügav auk ja ka kõige vilunumal autojuhil on suht keeruline tänavale keerata ilma kaasneva hirmuta, et ratas võib kraavi vajuda. Väga palume tee taastada toru laiuses ja ka see toru puhastada.

 

Usun, et suur osa Muuga inimestest on väga mõistvad ning kannatlikud ja kanalisatsiooni saamine on meile suur rõõm ja kergendus, kuid kui selle tõttu hävivad aiad ja teede olukorra tõttu lagunevad autod, siis asendub rõõm uute muredega… Peale kanalisatsioonitööde lõppu tuleb küll mingi kraavide taastamise-puhastamise projekt teha, sest aiad muidu lihtsalt upuvad siin peale igat vihmasadu.

 

Kõike head soovides,

Urme

 

 

VASTUS

Töövõtja kohustus on puhastada kraavid ja torustikud ehitusaegsest liivast.

Ma saan aru, et peame ehitajaga kraavinõlvade kindlustamise läbi rääkima.

Selle kohta on olemas lepingus joonis A. Sellest tuleb ka lähtuda. Sellel on selgelt välja toodud haljastuskihi paksused ja nõuded.

Kõik kraavinõlvad ja -põhjad mis on lõhutud (kuna ei kasutatud settekaste) tuleb taastada mätastusega ja puittikkudega.

Kuna Töövõtja tegeles lepingu reeglistiku järgi liigkaevamisega ja lõhutud kraavide maht on ebamõistlikult suur siis tuleb Töövõtjal saada linnaga kokkuleppele.

Ei ole reaalne kaevata eelnevalt toiminud kraavid pealt kaks korda laiemaks nii, et projekteeritud kaevud jäävad kraavi.

Seni eeldan, et kraavid on taastatud mätastusega.

Kindlasti ei ole minu huvides hakata iga nädal kinnivajunud kraavide probleeme lahendamas käia.

 

Lisan ka väljavõtte lepingust (punkt 8.12.7)

8.12.7   Haljastuse taastamine

Enne kaevetöid eemaldatud kasvupinnas tuleb laotada haljastatavale alale ning külvata peale Inseneri poolt heakskiidetud muruseeme (külvinorm 20…30 g/m²) või paigaldada mätastus. Paigaldatava kasvupinnase minimaalne paksus pärast mururulliga tihendamist on 10 cm, vajadusel tuleb kasvupinnast juurde vedada. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms suurusega üle 20 mm. Pärast tihenemist peab taastatud ala jääma ümbritseva maapinnaga ühele tasemele.

Haljastatud pindade taastamise juurde kuulub ka kastmine, mis puudutab nii ajutiste kui korraliste töödega hõlmatavat kasvupinnast, samuti kõikide kuivanud või kahjustatud muruosade asendamist, kui see on tööde üleandmiseks vajalik. Esimese muru niitmise teeb Töövõtja.

Kaevuluugid ja kaped tuleb haljasalal paigaldada ümbritsevast maapinnast 5 cm kõrgemale. Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest ja kapedest eemale kaldega 1:20, et tagada haljasala niidetavus ning et oleks välditud pinnavee sissevool kaevudesse.

Haljastuse taastamise maksumuse hindamisel tuleb arvestada Maardu linna haljastuse taastamistasu eeskirjaga.

Lugupidamisega

Virgo Savila

Infragate Eesti AS

 

fail:[download id=”16″]

 

Inglise keele suvelaagrid 6-9aastastele lastele

Helen Doron Early English Viimsi Huvikool ootab 6-9a lapsi inglise keele linnalaagritesse sel suvel kahel korral: 25.-29. juunil ja 13.-17. augustil. Läbime intensiivse kursuse I am the World, mille jooksul teeme tutvust erinevate maade kommete ja tavadega, mängime, laulame, tantsime, kokkame ja meisterdame. Läheme uudistama Rannarahva muuseumi, naudime veemõnusid mere ääres ja müttame Viimsi Spa Lastekeskuses.

Igaks päevaks jagub kuus inglisekeelset tundi ja palju vahvat tegevust nii sees kui väljas.
Info ja registreerimine viimsi@helendoron.ee ja 53012360.
www.helendoron.ee

 

Kaherattaliste sõidukite hooaeg on käes

Seoses saabunud kevadega on teedele ja tänavatele taas ilmunud palju kaherattalisi sõidukeid. Kuna autojuhid ei ole talve jooksul kaherattalistega eriti palju kokku puutunud ning jalgratturite, mopeedijuhtide ja mootorratturite oskused  on talvega ehk natuke rooste läinud, võib just kevadel tulla liikluses kaherattaliste liiklejatega ette ohtlikke olukordi. Et neid vältida, võiksid kõik jalgratturid, mopeedijuhid ja mootorratturid kevadel üle korrata neid puudutavad liiklusreeglid, mis  möödunud aastal jõustunud uue liiklusseadusega oluliselt muutunud.

 

Kõikidele noortele jalgratturitele ja nende vanematele tahaks meelde tuletada, et liiklusseadus kohustab alla 16-aastaseid lapsi kandma jalgrattal sõites kinnirihmatud jalgrattakiivrit. See nõue kehtib ka rattatoolis sõitva väikelapse suhtes. Vanusepiir ei tohiks muidugi tähendada seda, et 16. sünnipäeval kiiver toanurka tolmuma lendab. Kiiver kaitseb pead sama tõhusalt edasi ka peale 16-aastaseks saamist ning on seetõttu igale jalgratturile soovitatav.

 

On oluline meeles pidada, et jalgrattaga tuleb sõita jalgrattatee või jalgrattaraja puudumisel sõidutee parema ääre lähedal. Kõnniteel võib sõita vaid alla 13-aastane jalgrattur ja tema kuni kaks saatjat. Samuti tohib kõnniteel sõita väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur ja ka sel juhul, kui sõiduteel sõitmine on tee seisukorra tõttu oluliselt raskendatud. Jalgrattaga ei tohi sõidutada inimest, kes ei istu sõitjale ettenähtud istmel. See tähendab, et ka pakiraamil ei tohi kedagi sõidutada. Sõiduteel võib iseseisvalt jalgratast juhtida vähemalt 10-aastane laps, täiskasvanu vahetu järelevalve all vähemalt 8-aastane laps. Väiksemad lapsed võivad jalgrattaga sõita vaid kõnniteel, jalgrattateel ja õuealal. 10-15-aastasel jalgratturil peab olema sõiduteel sõites kaasas jalgrattajuhiluba. Eksameid jalgrattajuhiloa saamiseks korraldavad tavaliselt noorsoopolitseinikud koolides.

 

Jalgratas võib seaduse järgi olla varustatud ka kuni 0,25 kW-se elektrimootoriga. Jalgrattal peab olema töökorras pidur ja signaalkell, ees valge ja taga punane helkur ning vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur. Viimane võib olla nii kodarate kui ka rehvi küljes. Pimedal ajal või halva nähtavuse korral peab jalgrattal põlema ees valge ja taga punane tuli. Soovitav on jalgratturil kasutada ka helkurvesti, mis oluliselt suurendab oluliselt jalgratturi nähtavust, seda eriti just hämaras.

 

Varustuse osas kehtivad samad nõuded, mis jalgrattale, ka pisimopeedile, mis on vähemalt kaherattaline sõiduk, mille võimsus on kuni 1 kW ja valmistajakiirus kuni 25 km/h. Pisimopeedi võib juhtida vähemalt 14-aastane laps, 14-15-aastasel juhil peab olema kaasas jalgrattajuhiluba. Alla 16-aastasel juhil ja sõitjal peab olema peas kinnirihmatud jalgrattakiiver. Pisimopeediga ei tohi sõita kõnniteel ega jalgratta- ja jalgteel, võib aga jalgrattarajal ja jalgrattateel.

 

Jalgratturit ja pisimopeedijuhti on võimalik liiklusnõuete rikkumise eest karistada rahatrahviga kuni 40 eurot. Juhul, kui rikkumine on toime pandud joobeseisundis, sellega on tekitatud inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus või sellega on põhjustatud varaline kahju või liiklusoht võib aga rahatrahv küündida 400 euroni.

 

Enamik meie liikluses osalevaid motorollereid on mopeedid. Mopeed on mootorsõiduk, mille valmistajakiirus on 26-45 km/h ja töömaht sädesüütega sisepõlemismootori korral kuni 50 cm3 või muu sisepõlemismootori korral suurim kasulik võimsus kuni 4 kW või elektrimootori korral suurim püsi-nimivõimsus 0,26-4kW. Kui vähemalt üks nendest näitajatest on suurem, on tegemist juba mootorrattaga. Hiljemalt selle aasta esimesest juulist peavad kõik mopeedid olema registreeritud, neil peavad olema küljes registreerimismärgid ja peab olema kehtiv liikluskindlustuse poliis. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli ehk tehnoülevaatuse läbimist mopeedidelt siiski ei nõuta. Mopeedi juhtimiseks on vajalik AM-kategooria juhtimisõigus või mis tahes muu kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, sh piiratud juhtimisõigus.

 

Juhtimisõigust mopeedi juhtimiseks ei nõuta siiski isikutelt, kes on sündinud enne 1993. aastat. Isikutelt, kes olid Liiklusseaduse jõustumise ajal 01.07.2011 16- või 17-aastased, ei nõuta mopeedi juhtimisõigust kuni 01.01.2013 ning nad peavad mopeedi juhtimisõiguse saamiseks sooritama vaid teooriaeksami. See tähendab, et kõik täisealised isikud, kes seni on mopeediga ilma juhtimisõiguseta sõitnud, võivad seda teha ka edaspidi, meeles tuleb siiski pidada, et isikut tõendav dokument peab kaasas olema.

 

Mopeedi võib juhtida alates 14. eluaastast. Peas tuleb kanda kinnirihmatud motokiivrit, ei piisa jalgratta-, ehitus- ega muust kiivrist. Mopeedi ega mootorratta tagaistmel ei tohi sõidutada alla 12-aastast last. Kuna mopeed on mootorsõiduk, vastutab mopeedijuht oma rikkumiste eest samadel alustel kui autojuhtki, mis tähendab, et karistusena võib raskema väärteo eest kohaldada kuni 1200-eurost rahatrahvi või aresti ning rohkem kui 1,5-promillises joobes juhtimisele järgneb kriminaalkaristus.

 

Kahjuks valmistavad suvisel ajal tihti nii maaomanikele kui politseile probleeme ATV-dega liiklejad, kelle sõidukid on tihti registreerimata ja kes üritavad politsei eest üle põldude põgeneda. Kuna nii jalgratas, pisimopeed, mopeed kui ka mootorratas võivad olla ka 3- või 4-rattalised, on võimalik väiksemaid ATV-sid registreerida mopeedi või mootorrattana. Mopeediks loetakse sellist kerget 4-rattalist sõidukit, mis vastab mopeedile kehtestatud tingimustele ja mille tühimass ei ületa 350 kg. Mootorratas on selline 4-rattaline sõiduk, mis vastab mootorrattale kehtestatud tingimustele ning mille tühimass ei ületa 400 kg või 550 kg, kui sõiduk on ette nähtud kaubaveoks, ning mille suurim kasulik võimsus ei ületa 15 kW.

 

Võimsamad ATV-d, mis mootorratta kategooria alla ei mahu, kuid millega soovitakse liikluses osaleda, saab registreerida ratastraktorina. Üle 90 cm3 töömahuga  ATV-d on kohustus registreerida kas maastikusõidukina, kui nendega sõidetakse vaid maastikul, või ratastraktorina, kui nendega sõidetakse ka teel. Registreerimata ATV-ga ega maastikusõidukina registreeritud ATV-ga teel sõita ei tohi, v.a jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades, lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab vastav liiklusmärk või muu liikluskorraldusvahend.

 

Maastikusõiduki juhtimiseks on nõutav vähemalt B-kategooria juhtimisõigus, sh piiratud juhtimisõigus ning peas peab olema kinnirihmatud motokiiver. Lapsevanematele, kelle lastele on soetatud väiksed ATV-d, tahaks meelde tuletada, et teel sõitmiseks on ka kõige väiksemate ATV-de juhtimiseks vaja vähemalt mopeedi juhtimisõigust, mida saab taotleda alates 14. eluaastast, ning sõiduk peab igal juhul olema registreeritud. Väikseid lapsi on äärmiselt ohtlik lasta ATV-ga üldkasutatavale teele sõitma, kuna nende väike sõiduk võib jääda autojuhtidele märkamatuks, lapsed ei tea kõiki liiklusreegleid ega oska  liiklusohtlikke olukordi ette näha ning ei pruugi omada piisavat kogemust oma sõiduki juhtimiseks.

 

Kaisa Kajo

piirkonnapolitseinik

Ida-Harju politseijaoskond

Kaitsmaks end varguste eest saab ise väga palju ära teha

Tänavu esimesest maist kuni novembri lõpuni viivad noorsoopolitseinik Maige Ojavee eestvedamisel Ida-Harju politseijaoskonna noorsoo- ja piirkonnapolitseinikud Ida-Harjumaa erinevates piirkondades läbi projekti „Uksed lukku“. Projekti eesmärk on juhtida inimeste tähelepanu sellele, kuidas on ise lihtsate vahenditega võimalik varavastaseid süütegusid ära hoida. Projekti käigus pannakse uste lukustamist meelde tuletavad kleebised elumajade välisustele ning noorsoo- ja piirkonnapolitseinikud viivad läbi loenguid sellest, kuidas kaitsta oma vara.

 

Märkimisväärne osa vargustest pannakse toime kasutades ära inimeste lohakust, hoolimatust ja tähelepanematust oma vara hoidmisel. Näiteks jäetakse kortermajade välisuksed või keldriuksed lukustamata ja see võimaldab vähese vaevaga varastada koridoris hoitavaid jalgrattaid või muud vara. On olnud ka juhtumeid, kui lukustamata korteriuksest sisenedes on esikust varastatud käekott, rahakott või muu väärtuslik samal ajal, kui inimesed on ise kodus ja toimetavad teises toas. Mitmed vargused korteritest on toime pandud kannatanule tuttava isiku poolt kannatanul külas olles.

 

Maapiirkondades on inimesed tihti liiga julged ja usaldavad, kuna varguseid tuleb ette harva ja ümbruskond tundub turvaline. Jalgrattad jäetakse tihti majade ette või aia taha lukustamata seisma, autode uksed jäetakse lukustamata ja vahel võtmedki ette, välisuksed ja väravad jäetakse lühemaks ajaks kodunt lahkudes lukustamata, arvates, et kes siia ikka tuleb. Tegelikult on vaiksetes maapiirkondades olnud arvukalt varguseid, mis on toime pandud kaugematest piirkondadest tulnud võõraste poolt. Varastatud on just kergesti kättesaadavat ja valveta jäetud vara. Mitmed vargused on toime pandud koolides kooliõpilastelt lukustamata riietusruumidest. Suurt osa eelpool kirjeldatud vargustest oleks saanud kerge vaevaga ära hoida, lukustades alati uksed ja mitte jättes väärtuslikku vara järelevalveta.

 

Lisaks oma varale on tähtis märgata ka enda ümber toimuvat, näiteks veenduda, et kortermaja välisuksest sisenedes ei tule teiega kaasa kedagi võõrast, kellel sinna asja ei ole, pöörata tähelepanu piirkonnas võõrale autole või võõrastele isikutele ja tunda huvi, mida võõrad otsivad ja kelle juurde lähevad. Vargad otsivad tihti võimalikku vargusobjekti  autoga aeglaselt küla vahel sõites ja ringi vaadates, elumajade juurde sõites ja kohalike elanikega suheldes, kasutades erinevaid legende enda kohta. Näiteks räägivad nad, et otsivad talu või inimest, keda selles külas ei ole, pakuvad midagi müüa, küsivad teed vms. Märgates selliselt käituvaid võõraid isikuid, tuleks kindlasti üles kirjutada või meelde jätta nende auto registreerimisnumber. Võõrastelt võiks viisakalt küsida, kas nad otsivad kedagi, kas neid saab ehk kuidagi aidata. Erilist tähelepanu tuleks pöörata öisel ajal mõne maja juures või talu teeotsas seisvale või kõrvalisel külateel liikuvale kaubikule. Samas ei tohi unustada, et vargad tegutsevad edukalt ka päevavalguses, arvestades, et suurem osa inimesi on päeval tööl ning kohalikud inimesed ei oska päevasel ajal midagi kahtlustada.

 

Märgates kahtlast tegevust, isikuid või autot, tuleks koheselt valida telefonil politsei lühinumber 110 ja anda oma tähelepanekust teada. Politsei on tänulik iga info eest, ka sel juhul, kui öine kahtlane kaubik osutub hiljem hoopis naabrimehe uueks sõiduvahendiks. Seetõttu ei tasu numbrile 110 helistamist karta või mõelda, et see teeb kellelegi tüli. Iga infokild võib osutuda politseile vajalikuks. Politsei ei suuda olla alati varguse ajal sündmuskohal, seetõttu on varguste avastamiseks väga oluline just politsei koostöö kogukonnaga. Ka lastele tuleks kindlasti selgitada, et nad mänguhoos ei jätaks uksi lahti ega oma jalgrattaid järelevalveta vedelema. Projekti „Uksed lukku“ raames on erilist tähelepanu pööratud just eakamatele kogukonnaliikmetele ja nende teavitamisele. Eakad on päevasel ajal peamiselt kodus ning näevad teiste inimeste tegemisi ja liikumisi, seetõttu on nad politseile väärtuslikud infoallikad.

 

Kui vargus on juba toime pandud, tuleks sellest kindlasti politseid teavitada. Kui inimesed nende suhtes toime pandud vargustest ei teata, ei saa ka politsei teada, et näiteks teatud piirkonnas on teatud liiki vargused kujunenud probleemiks. Kui politsei probleemist midagi ei tea, ei saa ta ka selle lahendamiseks midagi ette võtta, näiteks lülitada probleemne piirkond kõikide patrullide marsruutidesse. Kui varguse ohvriks langenu arvab, et vargus on tühine ning politseipoolne menetlus on talle tülikas, võib politseid juhtunust lihtsalt teavitada numbrile 110 helistades. Kui kannatanu menetluse alustamist ei soovi, registreerib politsei juhtumi politsei ühtses infosüsteemis infona. Võib juhtuda, et mõne teise süüteomenetluse raames tehakse ka selle varguse toimepanija kindlaks ning sellisel juhul on võimalik hiljem alati menetlust alustada.

 

Ärgem tehkem varastele nende tegevust ise liiga lihtsaks. Hoolige nii enda kui naabrite varast, lukustage uksed, ärge jätke väärtuslikke esemeid järelevalveta, märgake enda ümber toimuvat ja teavitage kahtlasest tegevusest politseid.

 

Kaisa Kajo

Kuusalu valla piirkonnapolitseinik

« Eelmine lehekülgJärgmine lehekülg »