Author: Raido


Maardu – Muuga koolibuss

Maardu munitsipaalkoolide õpilasvedu 2012/2013 õppeaastal

Alates 4 septembrist 2012 aastal veab hommikuti lapsi koolibuss marsruudil Muuga – Maardu alustades peatusest:

Ristaia

7:35

Käära

7:36

Muuga aedlinn

7:37

Kirsipuu

7:38

Võtmeheina

7:39

Õunapuu

7:41

Kabelikivi

7:42

Uus-Muuga

7:43

Veehoidla

7:47

Kallavere KK        7.50
Maardu G

7.55

 

Tagasisõiduks Muuga on muudetud  KALLAVEREST kell  14.30 väjuva  bussiliini 285 Maardu –Tallinn sõiduplaani. Peale Pirnipuu ja Muuga aedlinna peatust suundub buss Muuga siseringile, läbides  uute peatustena :

Kirsipuu puiestee              14.50

Võtmeheina                        14.52

Õunapuu puiestee            14.54

Peale Õunapuu puiestee peatuse läbimist jätkab autobuss liikumist vana marsuudi järgi – Kabelikivi(peatus seal, kus peatub 34A), Kardheina, Pirnipuu, Muuga Aedlinn, Käära jne.

NB ! Kallaverest kell 14.30 väljuv 285 buss  jõuab Tallinna, Gonsiori  tn peatusesse kell  15.25

Maardu linna arengukava 2012-2020 projekti avalikustamine

Täna on võimalus arengukavas muudatusi teha kellel on huvi ja tahtmist, siis on teie ettepanekud teretulnud.

https://maardu.kovtp.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/fs1P/content/maardu-linna-arengukava-2012-2020-projekti-avalikustamine

Juba sügisel lõpeb Maardu linna veevärgi rekonstrueerimine

Enam pole kaugel päev, mil lõpeb Maardu linna veevärgi rekonstrueerimine – see saabub 2012. aasta sügisel. Eriehitustöö­de käigus on tehtud järgmist:

rajatud Tallinnast Pirita jõe piirkonnast Kallavereni veeva­rustuse ja kanalisatsiooni magistraaltorustik koos kahe võimsa pumplaga;

rekonstrueeritud Vana-Narva maantee kanalisatsioonikol­lektor, tänu millele on lõppenud puhastamata reovee laskmine sellest suurest Maardu tööstusrajoonist Kroodi ojasse ja sealt edasi merre;

osaliselt rekonstrueeritud Kallavere vee- ja kanalisatsiooni­süsteem;

ehitatud Muuga reoveetorustik koos vajaliku arvu pumpla­tega ja osaliselt rekonstrueeritud kohalik veetorustik. Järelejää­nud suvekuudel lõpetab meie peatöövõtja AS Merko Muugal kõik taastamistööd teedel ja muruplatsidel, kus paigaldati vee­torusid. Maardu elanikud juba kasutavad kaasaegses puhastusjaamas puhastatud ja Euroopa karmidele nõuetele vastavat joogivett Ülemiste järvest ning reoveed suunatakse Paljassaare poolsaa­re puhastusseadmetesse. Neid keerukaid tehnovõrkusid haldab meie rentnik AS Tallinna Vesi, kellega veevärgi omanik AS Maardu Vesi ja Maardu linnavalitsus on sõlminud kolmepool­se lepingu. Siinkohal tasub meenutada, et Euroopa Liitu astudes võttis Eesti endale kohustuseks ka kõik EL-is kehtivad standar­did. Muuhulgas kehtib ka direktiiv, mille kohaselt aastaks 2014 peavad üle kümne tuhande elanikuga Eesti linnades toimima tsentraliseeritud vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, mis tagavad kvaliteetse joogivee ning merre ja muudesse veekogudesse las­tava heitvee puhastuse. Mahult ja keerukuselt pretsedenditu ehitustöö käigus tuli kõigil projekti osalistel lahendada hulga­liselt tehnilisi, organisatsioonilisi ja finantsprobleeme. Teata­vasti finantseerimis 391 miljonit eesti krooni (25 mljonit eurot) maksvat projekti kahe kolmandiku ulatuses Euroopa Liit ehk siis Euroopa riikide maksumaksjad. Ning vaid ühe kolmandiku ulatuses rahastavad projekti Maardu linnavalitsus ja AS Maar­du Vesi linnaeelarvest ja Maardu elanike vee- ja kanalisatsioo­nitasudest. Et kogu summat ei ole võimalik Maardu elanikelt korraga sisse nõuda, siis võttis AS Maardu Vesi pangast ja meie rentnikult AS-ilt Tallinna Vesi pikaajalist laenu. Arusaadavalt maksab AS Maardu Vesi neid laene tagasi veel pikka aega. Väärib märkmist ka asjaolu, et Euroopa investeeringute vahendaja SA Keskkonnainvesteeringute keskus KIK on kogu ehitus­protsessi vältel kontrollinud eraldatud vahendite mõistlikku ka­sutamist. Sellega seoses võime nentida, et meie projekt on kogu aeg püsinud nn rohelises alas, kuhu KIK märgib vaid edukalt realiseeritavad projektid. Mitte kõik Euroopa investeeringuid saanud Eesti omavalitsused ei saa niisuguse hinnanguga hoo­belda. Muuga elanikke huvitavad muidugi kanalisatsioonivõrguga lii­tumise tingimused ja tähtajad ning seal, kus on rajatud uued veevarustuse torustikud, ka nendega liitumine. Tänase päeva seisuga saab rääkida uute veetrassidega liitumisest vaid nende majade puhul, mis on käesoleval ajal ühendatud veel toimiva vana veetrassiga, olenemata nende trasside omanikust, olgu see AS Maardu Vesi või mõni teine vee-ettevõte. Neil juhtudel toi­mub uude võrku ühendamine tasuta. Uue kanalisatsioonisüs­teemiga liitumise kord selgub ehitustöö lõpuks ja sellest teavita­me omal ajal kõiki linnaelanikke. Nelja lõppeva baasprojekti raames ei suudetud kahjuks lahen­dada Järveäärse rajooni elanike probleemi. Kuid ka Maardu Järveäärses piirkonnas on linnavalitsus käivitanud arenduspro­jekti. Nimelt analüüsivad linnavalitsuse spetsialistid koos AS Maardu Vesi ja AS Tallinna Vesi tehnotalitustega projekteeri­jate poolt koostatud varianti ehitada Järveäärses arteesiakaev koos puhastussüsteemiga vee puhastamiseks kõigist normiüles­test keemilistest lisanditest, kaasa arvatud radionukleiididest. Kaalumisel on ka alternatiivne võimalus – rajada Järveäärsesse rajooni eraldi veevärk, mis tooks sinna juba puhastatud Üle­miste vett nagu see toimub Maardu ülejäänud osas. Optimaalse tehnilise lahenduse valimise järel ja pärast ÜVK – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava -korrigeerimist vormistatakse Keskkonnainvesteeringute keskusele eraldi taotlus, eesmärgiga saada täiendavalt Euroopa investeeringuid ka sellele sotsiaalselt olulisele projektile. Järveäärse projekti elluviimisega lõpeb suu­remas osas kogu Maardu veemajanduse Euroopa normidega kooskõlla viimise pikaajaline ja üsna kapitalimahukas protsess.

Ülaltoodust tulenevalt võib nentida, et meie elukeskkond on keskkonnanäitajate ning joogi- ja heitvee kvaliteedi poolest juba täna Euroopas vastuvõetaval tasemel. Pidevalt arenev Maardu on seega järjekordselt jõudnud kvalitatiivselt uuele tasemele!
Anatoli Jegorov, AS Maardu Vesi juhatuse liige

Allikas: http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/maardu/elu/juba-sugisel-lopeb-maardu-linna-veevargi-rekonstrueerimine.d?id=64620798

Septembris muutub Harjumaa ühistranspordi piletimüügisüsteem

21. septembrist hakkab Harjumaa ühistranspordis tööle uus piletimüügisüsteem – seniseid paberpileteid hakkavad asendama e-piletid. Üksikpileteid saab bussijuhilt sularaha eest ka edaspidi osta.

Uus piletisüsteem toob kaasa mõningaid muudatusi. Kui seni sai pileti osta bussijuhi käest sularaha eest, siis nüüd lisandub uus võimalus – pileti saab osta spetsiaalsele e-kaardile ehk Ühiskaardile laetud rahaga. Uued e-kaardid hakkavad kehtima nii Tallinnas kui Harjumaal. Kui sõite on rohkem ning regulaarselt, on kõige mugavam osta endale kuukaart.
Et Ühiskaardiga piletit osta, tuleb kaardile eelnevalt raha laadida. Selleks on kaks võimalust – Tallinna ja Harjumaa müügipunktides ning bussijuhi juures bussis, kusjuures bussis saab raha kaardile laadida ainult viie euro või selle kordse väärtuses (nt 10, 15 jne eurot). Kuupileteid bussist osta ei saa. Müügikohti, kus raha kaardile laadida saab, on palju – postkontorid, R-kioskid, mitmed kauplused, kioskid ning ka Tallinna Linnavalitsuse teenindusbüroo. Lisaks on võimalik kaardile raha laadida ka e-pangas, mobiil- ja lauatelefoniga, info- ja ostuliinilt 11800 ning otsekorraldusega.

Soodustused jäävad kehtima
Kuigi uus piletisüsteem toob kaasa mõningaid muudatusi, jäävad kõik senised sõidusoodustused kehtima ka edaspidi. Erinevalt varasemast võimaldab uus süsteem kohalikel omavalitsustel kehtestada oma elanikele ka maakonnaliinidel sõidusoodustusi. Põhiliselt puudutab see õpilastele ja pensionäridele tehtavaid soodustusi. Ühtseid sõidusoodustusi Harjumaal seni ei olnud ja ka uue süsteemi juurutamisega neid ei kehtestata. Samas on kõigil kohalikel omavalitsustel võimalus seda ise teha. Uus süsteem võimaldab kohalike soodustuste üle pidada väga täpset arvestust. Soodustuste andmist hakkavad kohalikud omavalitsused ise haldama – nad sisestavad soodustused piletisüsteemi ning neid arvestatakse automaatselt iga sõidu eest tasumisel või kuukaarti ostes. Selleks, et soodustusi arvestataks õigele inimesele, tuleb Ühiskaart isikustada. Seda saab teha internetis või teistes Ühiskaardi müügikohtades. Harjumaal vahetavad uued piletid välja seni kasutusel olnud paberist kuupiletid, mis kehtisid kuu esimesest päevast kuu viimase päevani. Need asenduvad 30 päeva piletitega, mis hakkavad kehtima ostmise päevast.
2013. aasta jooksul on plaanis uus süsteem laiendada kõigile Harjumaa omavalitsuste siseliinidele, mida halduslepingute kaudu haldab Harjumaa Ühistranspordikeskus.

Muudatused Tallinnas
Tallinnas toob septembrist rakenduv piletisüsteem kaasa rohkem muudatusi.
Bussidesse paigaldatakse oranži värvi validaatorid, mis registreerivad ühistranspordi kasutaja sõidukorra ning kontrollivad sõiduõigust. Tänu uuele süsteemile on transpordikorraldajatel võimalik senisest paremini kujundada ühistranspordi graafikuid nii, et see arvestaks erinevate aega koormusi ja oleks seeläbi tarbijale kõige mugavam. Samuti väheneb bussides sularahaga arveldamine, et hoida kokku sõitjate aega.
Kuigi üksikpiletite osas midagi ei muutu ja neid saab endiselt osta bussijuhi käest ka sularaha eest, on sõitjate jaoks mugavam pileti soetamiseks laadida e-kaardiga seotud kontole raha ning bussi sisenedes see validaatoris aktiveerida. Kindlasti tuleb meeles pidada, et tunnipilet kehtib ainult siis, kui see on valideeritud!
Kuna süsteem peab ise arvestust üksikute sõitude osas, siis ei tule reisijal ühes päevas rohkem kui päevapileti maksumuse ulatuses sõitude eest tasuda. Tänu sellele muudatusele ei pea enam kartma, et erakorralised sõidud rahakotist liiga palju raha võtavad.
Sobivaima e-pileti kalkulatsioon toimub hetkel ainult ühe ööpäeva piires. See tähendab, et püsisõitjal on endiselt kõige kasulikum osta kuukaart. Kuukaarti saab osta uuele piletikaardile samamoodi nagu seni ID-piletit.
Ühistranspordi piletikaardiks sobib nii spetsiaalne e-kaart ehk Ühiskaart,aga ka vastava kiibiga varustatud ISIC-kaart või õpilaspilet. Ühiskaarte müüakse Harjumaal ja Tallinnas paljudes erinevates müügikohtades, et kõigil oleks võimalik see lihtsalt soetada. Ühiskaart maksab 2 eurot.
Kuni järgmise aasta aprillini jääb paralleelselt kasutusele ka seni kehtinud ID-pilet.Senised paberpiletid kehtivad 2012. aasta lõpuni ning edaspidi on võimalik osta üksikpiletit ka bussijuhi käest.

Uus piletimüügisüsteem võimaldab lisaks integreeritusele Harjumaa ühistranspordi ja Tallinn Cardiga sõitude valideerimisega kaasneva teabe abil transpordikorraldajatel luua ühistranspordi kasutajate vajadusi paremini arvestav liinivõrk.
Süsteem on kergesti laiendatav ning võimaldab ka teistel linnadel ja maakondadel süsteemiga liituda.
Uue piletisüsteemi kohta saab lisainfot internetist aadressil www.pilet.eeja telefonil 11800. Samuti võib küsimustega pöörduda e-postiaadressil info@pilet.ee.

Uut süsteemi arendab välja ning haldab järgmisel neljal aastal riigihanke võitnud Ühendatud Piletid AS. Uus piletimüügisüsteem läheb Tallinnale ja Harjumaale maksma 4,6 miljonit eurot, mis on ligikaudu 20 korda vähem kui piletimüügisüsteem koos 5-aastase haldusega Helsingis.

Kristjan Konks
Ühendatud Piletid AS

Sorotšintsõ laat Maardus 15 ja 16 september

Maardu Linnavalitsus ja Maardu Rahvamaja kutsuvad Teid osalema Sorotšintsõ Laadal Maardus. Laat toimub 15.09-16.09.2012.a. 10.00-21.00 Kellamäe pargis aadressil Keemikute 40.

Ühtlasi pakume linnarahvale meelelahutust: kogu päeva jooksul esinevad laval kohalikud eesti, vene ja ukraina artistid.

Laadale ootame eelkõige istikute, lilletaimede ja aiakaupadega ning käsitööga kauplevaid ettevõtjaid. Ka kõik muud head mõtted ja soovid on teretulnud.

 

Allikas: www.maardu.ee

« Eelmine lehekülgJärgmine lehekülg »