Aednik Marika Ruusmaa annab soovitusi aiatöödes.
VÄETAMINE JA KASTMINE
Kuival ajal tuleb kasta kõiki istutatud ja peenral seemnest tärganud taimi.
Taimi tuleks kasta varahommikul või õhtul, pigem harvemini ja korraga rohkem, kui tihti ja vähe. Peale vihma või kastmist on ka parim aeg peenarde rohimiseks ning kobestamiseks.
Suvelilli tuleb väetada koos kastmisega. Soovitavalt anda väetist kord nädalas, et nad õitseks rikkalikumalt.
Rooside väetamine: granuleeritud väetistega kord kuus, kastmisväetistega vähemalt kord nädalas. Põuastel suvepäevadel peab roose regulaarselt kastma kas hommikuti või ennelõunal. Õhtuse kastmise tagajärjel võivad liigniiskusest tingituna hakata levima lehehaigused. Samuti on vajalik rooside pritsimine. Juunikuus võiks Topasi lahusega tõrjuda jahukastet ja Score’iga tahmlaiksust.
Muru tuleb väetada lämmastikurikka väetisega. Soovitav on seda teha enne vihma. Kuival ajal tuleb peale väetamist muru kasta.
KAHJURID
Jälgida lehetäide olemasolu ja vajadusel tõrjuda neid. Lehetäide ja kasvuhoonekarilase vastu aitab ühekordne Fastaciga pritsimine.
Kui mustsõstrapõõsastel on märgata suuri paisunud ja avanemata pungi, siis tuleb korjata need kokku ning põletada ära, sest pungades tegutseb ohtlik kahjur sõstra-pahklest. Kontrollida iga päev karusmarja- või sõstrapõõsaid (eriti just keskelt, kust kahjustus tavaliselt algab), et vältida karusmarja-lehevaablase ebaröövikute rünnakut. Väikesed helerohelised “ussid” passivad lehe serval või allküljel ja neid on väga raske märgata. Kui sõstrapõõsal hakkavad üksikud vanemad oksad närtsima, tegutsevad oksa sees sõstra-klaastiivaröövikud. Selline oks lõigake kohe maapinnani ära ning põletage.
Tigude ja nälkjate püüdmiseks asetada varjulistesse kohtadesse lauajuppe, mille alla kahjurid päevaks kogunevad. Sealt on lihtne nad kokku korjata ja hävitada.
NÄPUNÄITEID
– Näpistada või lõigata ära tulpide ja nartsisside kuivanud õied, õievars ja lehed jätta kasvama, kuna need on vajalikud lillesibulate arenguks.
– Toestada aegsasti kõrgekasvulisi püsililli, enne kui nad jõuavad lamanduda.
– Rododendronil murda ära õitsenud õisikud väga ettevaatlikult, et ei vigastaks uusi pungi. Õisikute kohene eemaldamine peale õitsemist, tagab järgneva aasta rikkalikuma õitsemise.
– Pärast õitsemist lõigata tuhkurenelasel kohe välja vanemaid oksi, et ta jõuaks suvel kasvatada järgmiseks aastaks uusi õiepungadega oksi.
– Õitsemise lõpul riputada õunapuudele feromoonpüünised, et koduaeda mürgitamata vähendada õunakahjurite arvukust.
– Puhastada tiigid ja basseinid: tühjendada need veest, võtta välja muda, nühkida kile ja kivid harjaga puhtaks ning korrastada veetaimede anumad.
– Kuna öökülmaoht pole veel möödas, tuleb maasikaõisi ja õueistutatud taimi öökülmade eest kattelooriga kaitsta. Öökülmadeoht saab mööda alates 10. juunist. See on aeg, kui võib hoovi istutada suvelilled.
– Peale öökülmade ohu möödumist istutada peenrale kurk, kõrvits, kabatšokk.
– Paprika istutada kasvuhoonesse siis, kui esimesed õied hakkavad avanema. Ta on väga külmakartlik- taim hävib juba -0,3° juures.
– Hommikul kasvuhoonet üle vaadates raputada tomatitaimi, et nad paremini tolmleksid ja jälgida õhutemperatuuri, sest tolmlemine toimub kõige paremini 20-25 kraadi juures. Liiga kuumas tolmlemine lakkab ja õied varisevad ilma viljumata. Õhutada kasvuhoonet, et vähendada haiguste teket.
– Taimede kaitseks puistata tuhka, klinkritolmu, lupja või teokraanuleid.
– Kogemused näitavad, et kui taimeümbrused, mida teod armastavad, katta kergkruusa kihiga, ei kipu ka teod neile nii väga kallale
– Juunis võib juba pügada lehtpõõsahekki.
– Jaanipäeva paiku lõigata või murda ära mägimändidel ja männibonsaidel uute kasvude tipud enne kui nad jõuavad liialt puituda, nii et järgi jääb 1/3 kasvust, – nii muutuvad männid tihedamaks.
www.haljastusekspert.ee
