Author: Raido

Helen Doron Early English Viimsi Huvikool kutsub lapsi vanuses 3 kuud kuni 14 aastat koos vanematega tasuta proovitundidesse Haabneemes, Heki tee 6-4 ajavahemikul 8-11 veebruar 2012.

Helen Doron Early English on spetsiaalne lastele inglise keele õpetamise meetod, mille aluseks on inglise keeleteadlase Helen Doroni poolt loodud kontseptsioon, mis toetub väikelaste võimele omandada suurel hulgal uut informatsiooni just esimestel eluaastatel  ja mis kujutab võõrkeele õppimist sarnaselt emakeele omandamisele.

Helen Doron Early English Viimsi Huvikool alustas tegevust teise HD meetodi järgi õpetava koolina Eestis 2009.aasta augustis. Täna kuulub kooli õpilaste nimekirja 80  last, kellest suur osa on meiega juba esimesest õppeaastast alates. Ka veebruaris ootame uusi huvilisi  meie tegemisi uudistama. Lastel aitavad keelemaailmas seigelda Veronika ja Ille, kes on läbinud spetsiaalsed õpetajate koolitused ning täiendseminarid kursuste läbiviimiseks Helen Doron meetodi järgi.

Metoodika põhineb lapse igakülgsel arengul – meie väikeste gruppide mängulistes ja vahvates tundides on palju muusikat, liikumis- , laua- ja rollimänge ning meisterdamist ja muud põnevat. Tunnid on inglisekeelsed,  ilma tõlkimiseta – seetõttu on kursused sobivad mistahes koduse keelega lastele. Õpetaja annab sõnadele-väljenditele tähenduse, kasutades hulgaliselt abivahendeid ja viies läbi erinevaid  meeli haaravaid tegevusi. Igapäevane kodune CD kuulamine aitab järjekindlalt korrata ja kinnistada tunnis läbitud teemasid. Alates esimesest tunnist õpime täislausetega suhtlemist, mis loob tänu toetavas õhkkonnas toimuvatele vaheldusrikastele tegevustele aluse lapse inglise keele kõneoskusele ilma pingutust ja kodutöid nõudmata.

Lisaks kümnele  järjestikusele põhikursusele pakume ka laste sünnipäevapeo pakette lõbusalt hariva inglisekeelse kavaga ja vaheajakursuseid. Tundi lapsi toetama on alati oodatud ka emad-isad, see on lapse ja vanema rõõmuküllane ja arendav kvaliteetaeg ning  tõeliselt väärtuslik kingitus lapsele kogu eluks!

Helen Doron Early English õppekava on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis –  lapsevanem saab koolituskuludelt  tulumaksu tagasi.

Kooli kohta saab lisainfot  www.helendoron.ee , viimsi@helendoron.ee, tel 53012360  ja Facebooki lehelt

Helen Doron Early English Viimsi Huvikool

Alates veebruari keskpaigast võivad kõik need, kes e-loendusel osaleda ei jõudnud või soovinud, hakata ootama rahvaloendaja külastust  Üle 2000 rahvaloendaja alustavad tööd 16. veebruaril.

„Rahvaloendajad hakkavad tõepoolest käima alates 16 veebruarist, kindlasti mitte enne seda,“ kinnitas Tallinna ringkonnajuht Pille Samberk. „Loendajad külastavad vaid neid inimesi, kes pole osalenud e-loendusel või kui ankeet on jäänud lõpetamata,“ lisas Samberk.

Rahvaloendaja tunneb ära Statistikaameti poolt väljastatud pildiga töötõendi, sinise kohvri ja loenduse logoga salli järgi. „Tõendil on loendaja nimi ja pilt, Statistikaameti logo, töötõendi number ja kehtivuse aeg. Rahvaloendaja peab oma töötõendit näitama kohe uksel,“ selgitas rahvaloenduse välitööde juht Maris Post.

Tuleb arvutiga

Rahvaloendaja sinises kohvris on sülearvuti, kuhu ta märgib kõik vastused. Iga leibkonna ja inimese kohta avaneb arvutis ankeet, mida peale täitmist ja kinnitamist enam uuesti avada ei saa. Kõik andmed on loendajate arvutites krüpteeritud. „See tähendab, et kui rahvaloendaja järel uks sulgub, võite täitsa kindel olla, et teie vastused on kindlalt kaitstud,“ kinnitas välitööde juht.

Kui kedagi pole kodus või pole vastamiseks parim aeg, jätab loendaja postkasti teatise oma kontaktandmetega. „Siis tuleks loendajale helistada ja leppida kokku kohtumiseks sobiv aeg, pidades siiski silmas, et loendaja tööaeg on kell 9–21,“ ütles ringkonnajuht Pille Samberk.

Vastamiseks tasub valmistuda

Et loendamine läheks võimalikult sujuvalt, tasub inimestel rahvaloendaja külaskäiguks ka veidi valmistuda. Valmis tasub vaadata leibkonnaliikmete isikukoodid ja ametinimetused, sest seda sageli igapäevaselt ei teata. Samuti tuleks täpsustada eluruumi ehitamise ajavahemik ja suurus. „Küsimused on täpselt samasugused nagu e-loendusel ning vajadusel rahvaloendaja selgitab, mida täpselt soovitakse teada saada. Näiteks tervise küsimuse juures pole sugugi tarvis haiguslugu välja otsida, vaid märkida lihtsalt, kas inimesel esineb pikaajalisi terviseprobleeme. See on lihtne „jah-ei“ küsimus,“ selgitas ringkonnajuht Pille Samberk.

Rahvaloendaja ei uuri üheltki inimeselt ka tema sissetuleku suurust – küsitakse vaid elatusallika kohta ehk kas selleks on palk, pension, toetus, teiste pereliikmete poolne ülalpidamine vms.

Andmed turvaliselt kaitstud

Kõik loendusel kogutud isikuandmed on igal juhul kaitstud ja mida keegi vastas, teab ainult tema ise. „Rahvaloendusel kogutud andmeid kasutatakse vaid statistika tegemiseks. Neid ei anta edasi teistele riigiasutustele. Seega ei pea keegi ka kartma, et muutuks tema sissekirjutus, sotsiaaltoetused või pensionimaksed,“ selgitas Tallinna ringkonnajuht Pille Samberk.

Rahva ja eluruumide loendust on vaja selleks, et kogu ühiskonda puudutavaid olulisi otsuseid tehes saaks tugineda värskele teabele ühiskonna vajaduste kohta. Võimalikult täpsete andmete saamiseks on loendus kõikne – see tähendab, et küsitletakse igat Eestis püsivalt (alaliselt) elavat inimest ja loendatakse kõik eluruumid.
Rahva ja eluruumide loendus 2011

• 31. detsember 2011: kõik rahvaloenduse andmed kogutakse 31. detsembri seisuga
• Küsitlusloendus: 16. veebruar – 31. märts 2012
• Rahvaloendaja näitab alati töötõendit, kannab salli ja sinist kohvrit, Teie palganumbrit ei küsi ja enne 16. veebruari Teid loendama ei tule.
• E-loendus toimus 31. detsember 2011 – 31. jaanuar 2012
• Tulemusi avaldatakse alates 2012. aasta maist.
• Rahvaloendusel osalemine on kohustuslik.

Lisainfo: www.rel2011.ee ja infotelefonil 625 9100 (küsitlusloenduse ajal E–R kell 8–18)

Vaikselt on kätte jõudmas talv, õhtud muutuvad pimedamaks ja külmemaks,
mõnus aeg kodus olla ning puhata. Läbi aegade on kodudesse tekkinud aina
enam arvuteid ning arvutikasutajaid, kuid ainuüksi arvuti ilma
internetiühenduseta on nagu auto ilma mootorita. Muuga elanikud on läbi
aastate saanud erinevaid lahendusi kasutada ja katsetada – küll levib
internetiühendus Muugal läbi kaabli kui ka läbi õhu. Viimasel ajal on ka
populaarsust kogunud mobiilset internetiühendust võimaldavad
pulgalahendused.

Mõtiskleme natukene, mille jaoks me tänapäeval õieti internetiühendust
kasutame. Kindlasti üks esmapilgul olulisemaid internetiga seonduvaid
termineid on e-post ning erinevad veebilehed. Samuti ei saa me unustada, kui
suurt rolli mängib kvaliteetse internetiühenduse olemasolu kooliõpilastele –
nii kodutööde tegemiseks kui eKooli kasutamiseks on võrku ühendatud arvuti
hädavajalik. Lisaks eelnevale kasutame aga internetiühendust ka
sotsiaalmeedia kanalite kasutamiseks oma mobiiltelefonis, korralik
internetiühendus suudab varustada meid ka kõrgekvaliteetse videopildiga
uuema põlvkonna televiisorites. Väga olulisel kohal on ka arvuti vahendusel
telefoni- ja videokõnede teostamine (nt. Skype). Internet ei ole enam
kaugeltki üksikute IT-huviliste või noorte mänguasi.

Milline internetiühendus koju valida? Sellele küsimusele vastamiseks peame
lähtuma oma vajadustest. Mobiilne internetiühendus on hea lahendus, kui
elate üksi ning suurema osa ajast kasutate internetiühendust liikvel olles.
Kui olete intensiivne kasutaja, siis ilmselt vajate kodus korralikku
püsiühendust ning liikvel olles ka mobiilset andmesidelahendust.
Tavakasutaja, kellel on kodus pere ning ka arvuteid rohkem kui üks, vajab
koju korralikku püsiühendust. Mis muudab aga püsiühenduse korralikuks?
Pikemalt süvenemata tehnilistesse detailidesse võime öelda, et ühenduse
muudab kvaliteetseks selle pidev olemasolu, kiiruste minimaalne kõikumine ja
ühenduse operatiivne reageerimisaeg kasutaja poolsele päringule. Samuti ei
tohiks püsiühendusel kehtida nn. mõistlikku lollitamise põhimõtet ehk
erinevalt nimetatud mahupiiranguid. Viimaseid kehtestavad aga tänapäeval
kõik mobiilsideoperaatorid, väites küll, et ühendus on mahupiiranguta, kuid
mõistliku kasutamise põhimõttega, mille poolt seatud andmemahu täitumisel
ühenduse kiirus piiratakse praktiliselt olematuks.

Mis oleks siis kõige mõistlikum lahendus? Kindlasti on ääretult oluline enne
siduva lepingu sõlmimist ning aparatuuri soetamist teenust proovida. Enamik
operaatoreid seda ka võimaldavad ning prooviperiood on tavaliselt 1-2
nädalat. Loomulikult ei garanteeri miski seda, et prooviperioodil toiminud
ühendus seda ka järgneva kahe aasta jooksul teeb, mille vältel tähtajaline
leping kehtib. Siinkohal mängib olulist rolli nii tehnoloogiline platvorm
kui ettevõtte suhtumine oma klientidesse. Kui üks klient on firma jaoks vaid
märkamatu number aruandetabelis, siis ei saa ka eeldada teenusepakkuja
jäägitut pühendumust kvaliteedi tagamiseks. Mitmed Muuga ja lähiümbruse
piirkondade elanikud kasutavad täna paralleelselt mitut ühendust, kuna
ebakvaliteetse lahendusega on sõlmitud tähtajaline leping ning viimasest
loobumine kujutaks endast suuri leppetrahve. Kindlasti tuleb enne lepingu
sõlmimist sügavuti see läbi lugeda ning endale arusaadavaks teha.

Üks Muuga piirkonnas internetiühendust pakkuvatest ettevõtetest on Radionet
OÜ, mis on kodumaisel kapitalil loodud noor ning paindlik ettevõte.
Radioneti teenuseid kasutavad paljud rahulolevad Muuga elanikud ning tänu
kvaliteetsele tehnoloogilisele platvormile nimega WiMAX, toimivad kõigi
klientide ühendused üksteisest sõltumatult. Radioneti olulisteks
konkurentsieelisteks on ühenduste pidev stabiilsus ja olemasolu, kiire
reageerimisaeg ehk madal latentsus ning loomulikult väga hea
teeninduskvaliteet. Samuti on Radioneti ühendused ilma igasuguste
mahupiiranguteta, neid saab jagada kodus mitme arvuti vahel ning pakutavad
kiirused on raadiosideühendustest kiireimad. Radioneti teenuseid saab samuti
proovida 2 nädalat tasuta ning ilma igasuguste tingimusteta, võtke julgelt
ühendust Radionetiga lühinumbril 1213.

Seltsi tegevuse arendamiseks olen sunnitud tegema mõned muudatused.
Esimeseks suuremaks muudatuseks on seltsi põhikiri.
Esitan ettepaneku Muuga Aedlinna Seltsi põhikirja muuta. Muudatus ettepanek puudutab ennekõike põhikirja punkti number 2.

Hetkel kehtiv põhikiri:
LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
2.1 Ühingu liikmeks olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes on valmis aktiivselt kaasa lööma ühingu eesmärkide elluviimisel ja täidab põhikirja nõudeid. Liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise korraldab ühingu juhatus.
2.2 Ühingu liikmel on kõik seadusest tulenevad õigused ja õigus saada juhtorganitelt igakülgset teavet ühingu tegevuse kohta.
2.3 Ühingu sisseastumis- ja liikmemaksu suurused kinnitab üldkoosolek.
2.4 Ühingu liige võidakse ühingust välja arvata lisaks seaduses sätestatud juhtudele, kui ta:
2.4.1 ei tasu kindlaksmääratud ajaks ettenähtud liikmemaksu või sisseastumismaksu;
2.4.2 on esitanud ühingusse vastuvõtmisel teadlikult ebaõigeid andmeid, mille tõttu tema vastuvõtmine ühingu liikmeks ei olnud õiguspärane.

Juhatuse ettepanek lisada liikme määratlus.
2.1.1 Ühingu liikmed jagunevad:
a) tegevliikmeks, kes tegelevad seltsi tegevuste ja projektide läbiviimisega ning arendamisega. Tegevliikmeks saab  kandideerida füüsiline isik kes esitab sellekohase avalduse vabas vormis.
b) toetajaliikmeks, saab olla juriidiline või füüsiline isik kes toetab ühingu tegevust moraalselt või finantsiliselt.

Lugupidamisega,
Raido Rei
juhatuse liige
raido@muugaaedlinn.ee

Rahvaloendajaks saab kandideerida veel 1 päeva!
3. novembrini saab kandideerida rahvaloendajaks aasta lõpul algaval rahva ja eluruumide loendusel, teatab Statistikaamet. Enim oodatakse kandidaate Tallinnasse ja Harjumaale, Suure-Jaani ja Peipsi-äärsetesse valdadesse.

„Konkurss kestab veel nädal aega ja selle aja jooksul on kõigil soovijatel võimalik rahvaloendajaks kandideerida,” ütles 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse personalijuht Palmi Lindjärv. „Rahvaloendaja amet pakub palju põnevaid kohtumisi ja võimalust anda oma panus aastakümne olulisimasse uuringusse, mille tulemused suunavad Eesti elu järgmise kümne aasta jooksul.”
Kokku värbab Statistikaamet loenduse korraldamiseks 2000 rahvaloendajat ja 200 ooteajaga loendajat. Reedeks, 21. oktoobriks oli avaldusi laekunud juba ligi 3800, kuid mõnes Eesti piirkonnas on kandidaate veel puudu.
„Kuigi nii töökohtade kui ka kandidaatide arv on väga suur, on veel piirkondi, kus kandidaate on vähem kui pakutavaid töökohti. Kõige suurem puudus on rahvaloendajatest Tallinnas ja Harjumaal, Suure-Jaanis ja selle ümbruses ning ka Peipsi-äärsetes hõreda asustusega piirkondades,” rääkis Palmi Lindjärv.
Rahvaloendaja kandidaate vajatakse eriti järgmistes piirkondades:
• Harjumaal ja Lääne-Eestis: Padise, Nissi, Kernu, Vasalemma, Saue, Saku, Kiili, Kuusalu, Aegviidu ja Anija vallad, Hiiumaa lõunaosa (Emmaste)
• Tallinnas: Haabersti, Põhja-Tallinn, Kesklinn ja Lasnamäe
• Lääne- ja Ida-Virumaal: Väike-Maarja, Aseri, Toila, Kohtla, Lohusuu, Vaivara ja Alajõe vallad, Järve linnaosa Kohtla-Järvel
• Viljandimaal: Abja, Paistu, Tarvastu, Viiratsi, Halliste, Kolga-Jaani, Võhma ja Kõo vallad, Suure-Jaani vald ja selle ümbrus
• Lõuna-Eestis: Palupera, Mikitamäe, Veriora, Kanepi, Laheda ja Põlva vallad, Räpina linn
• Kesk-Eestis: Koeru, Ambla, Türi, Põltsamaa, Märjamaa ja Vigala vallad ning Are valla ümbrus
Rahvaloendajaks saab kandideerida 3. novembrini ja töö algab 6. veebruaril põhjaliku koolitusprogrammiga. Küsitlustööd üle Eesti alustavad rahvaloendajad järgmise aasta 16. veebruaril ja töö kestab märtsi lõpuni. Loendajate tööaeg on iga päev kella 9.00-21.00 sõltuvalt sellest, kuidas on küsitletavaga kokku lepitud. Rahvaloendaja brutokuupalk on 600–800 eurot.
Rahvaloendaja peab olema hea suhtleja, oskama kasutada arvutit, oskama eesti ja olenevalt piirkonnast ka vene ja inglise keelt, olema täisealine ja omama vähemalt põhiharidust. Kandideerimise täpsemad tingimused leiab www.REL2011.ee.
Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.
Täpsem teave:

Kristo Mäe
Avalike suhete projektijuht
Teabe ja levi talitus
Statistikaamet
GSM 5558 8166
e-post: press@REL2011.ee