Juba sügisel lõpeb Maardu linna veevärgi rekonstrueerimine
| 23. aug. 2012 | Posted by Raido under Aktiivne |
|
Enam pole kaugel päev, mil lõpeb Maardu linna veevärgi rekonstrueerimine – see saabub 2012. aasta sügisel. Eriehitustööde käigus on tehtud järgmist:
rajatud Tallinnast Pirita jõe piirkonnast Kallavereni veevarustuse ja kanalisatsiooni magistraaltorustik koos kahe võimsa pumplaga;
rekonstrueeritud Vana-Narva maantee kanalisatsioonikollektor, tänu millele on lõppenud puhastamata reovee laskmine sellest suurest Maardu tööstusrajoonist Kroodi ojasse ja sealt edasi merre;
osaliselt rekonstrueeritud Kallavere vee- ja kanalisatsioonisüsteem;
ehitatud Muuga reoveetorustik koos vajaliku arvu pumplatega ja osaliselt rekonstrueeritud kohalik veetorustik. Järelejäänud suvekuudel lõpetab meie peatöövõtja AS Merko Muugal kõik taastamistööd teedel ja muruplatsidel, kus paigaldati veetorusid. Maardu elanikud juba kasutavad kaasaegses puhastusjaamas puhastatud ja Euroopa karmidele nõuetele vastavat joogivett Ülemiste järvest ning reoveed suunatakse Paljassaare poolsaare puhastusseadmetesse. Neid keerukaid tehnovõrkusid haldab meie rentnik AS Tallinna Vesi, kellega veevärgi omanik AS Maardu Vesi ja Maardu linnavalitsus on sõlminud kolmepoolse lepingu. Siinkohal tasub meenutada, et Euroopa Liitu astudes võttis Eesti endale kohustuseks ka kõik EL-is kehtivad standardid. Muuhulgas kehtib ka direktiiv, mille kohaselt aastaks 2014 peavad üle kümne tuhande elanikuga Eesti linnades toimima tsentraliseeritud vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, mis tagavad kvaliteetse joogivee ning merre ja muudesse veekogudesse lastava heitvee puhastuse. Mahult ja keerukuselt pretsedenditu ehitustöö käigus tuli kõigil projekti osalistel lahendada hulgaliselt tehnilisi, organisatsioonilisi ja finantsprobleeme. Teatavasti finantseerimis 391 miljonit eesti krooni (25 mljonit eurot) maksvat projekti kahe kolmandiku ulatuses Euroopa Liit ehk siis Euroopa riikide maksumaksjad. Ning vaid ühe kolmandiku ulatuses rahastavad projekti Maardu linnavalitsus ja AS Maardu Vesi linnaeelarvest ja Maardu elanike vee- ja kanalisatsioonitasudest. Et kogu summat ei ole võimalik Maardu elanikelt korraga sisse nõuda, siis võttis AS Maardu Vesi pangast ja meie rentnikult AS-ilt Tallinna Vesi pikaajalist laenu. Arusaadavalt maksab AS Maardu Vesi neid laene tagasi veel pikka aega. Väärib märkmist ka asjaolu, et Euroopa investeeringute vahendaja SA Keskkonnainvesteeringute keskus KIK on kogu ehitusprotsessi vältel kontrollinud eraldatud vahendite mõistlikku kasutamist. Sellega seoses võime nentida, et meie projekt on kogu aeg püsinud nn rohelises alas, kuhu KIK märgib vaid edukalt realiseeritavad projektid. Mitte kõik Euroopa investeeringuid saanud Eesti omavalitsused ei saa niisuguse hinnanguga hoobelda. Muuga elanikke huvitavad muidugi kanalisatsioonivõrguga liitumise tingimused ja tähtajad ning seal, kus on rajatud uued veevarustuse torustikud, ka nendega liitumine. Tänase päeva seisuga saab rääkida uute veetrassidega liitumisest vaid nende majade puhul, mis on käesoleval ajal ühendatud veel toimiva vana veetrassiga, olenemata nende trasside omanikust, olgu see AS Maardu Vesi või mõni teine vee-ettevõte. Neil juhtudel toimub uude võrku ühendamine tasuta. Uue kanalisatsioonisüsteemiga liitumise kord selgub ehitustöö lõpuks ja sellest teavitame omal ajal kõiki linnaelanikke. Nelja lõppeva baasprojekti raames ei suudetud kahjuks lahendada Järveäärse rajooni elanike probleemi. Kuid ka Maardu Järveäärses piirkonnas on linnavalitsus käivitanud arendusprojekti. Nimelt analüüsivad linnavalitsuse spetsialistid koos AS Maardu Vesi ja AS Tallinna Vesi tehnotalitustega projekteerijate poolt koostatud varianti ehitada Järveäärses arteesiakaev koos puhastussüsteemiga vee puhastamiseks kõigist normiülestest keemilistest lisanditest, kaasa arvatud radionukleiididest. Kaalumisel on ka alternatiivne võimalus – rajada Järveäärsesse rajooni eraldi veevärk, mis tooks sinna juba puhastatud Ülemiste vett nagu see toimub Maardu ülejäänud osas. Optimaalse tehnilise lahenduse valimise järel ja pärast ÜVK – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava -korrigeerimist vormistatakse Keskkonnainvesteeringute keskusele eraldi taotlus, eesmärgiga saada täiendavalt Euroopa investeeringuid ka sellele sotsiaalselt olulisele projektile. Järveäärse projekti elluviimisega lõpeb suuremas osas kogu Maardu veemajanduse Euroopa normidega kooskõlla viimise pikaajaline ja üsna kapitalimahukas protsess.
Ülaltoodust tulenevalt võib nentida, et meie elukeskkond on keskkonnanäitajate ning joogi- ja heitvee kvaliteedi poolest juba täna Euroopas vastuvõetaval tasemel. Pidevalt arenev Maardu on seega järjekordselt jõudnud kvalitatiivselt uuele tasemele!
Anatoli Jegorov, AS Maardu Vesi juhatuse liige